Õpilaste täiendav toetamine 25. November Admin
Haridusteel tuleb ikka ette olukordi, mille puhul on vajalik kellegi täiendav abi- kõike ei oska ja ei saagi alati ise lahendada. Tüüpiliselt piisab õpilasele toetavast perekonnast. Erinevatel põhjustel ja situatsioonides võib osutuda vajalikuks ka kooli poolt pakutav lisatugi. Esmast tuge pakuvad aineõpetajad ning klassijuhataja, kes puutuvad kõige enam õpilastega igapäevaselt kokku ning teevad tähelepanekuid selle osas, mida iga õpilane vajab ning kas parim võimalik areng on tagatud. Rapla Kesklinna Koolis töötavad ka üldist tuge pakkuvad spetsialistid - sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed ja HEV-koordineerija.
Millal võib õpilane ka üldist tuge vajada? Õppetöö mittesujumine pole ainus märk lisaabi vajamisest. Kollektiivselt pööratakse tähelepanu ka tervislikule seisundile, sotsiaalsetele suhetele, väsimuse olemasolule ja paljule muule. Kui selgub, et õpilase enesetunne või edasijõudmine õppetöös on oluliselt talle jõukohasest erinev, on vajalik osutada täiendavat abi. Täiendava abi liik valitakse vastavalt olukorra iseloomule. Tugimeetmete rakendamise (nt vestlus sotsiaalpedagoogiga, logopeediliste testide läbiviimine või tunnivaatluse teostamine psühholoogi poolt) nõusoleku annab lapsevanem.
Kooli kui asutuse põhieesmärk on hariduse omandamine ja seetõttu on hakatud kasutama mõistet haridusliku erivajadusega (HEV) õpilane, toonitades koolis pakutava toe eesmärgina eelkõige õppimise toetamist, lähtudes sealjuures individuaalsetest erisustest. Mis on hariduslik erivajadus ehk HEV? Hariduslik erivajadus võib tekkida peaaegu igal õpilasel haridustee vältel. HEV võib olla lühi- või pikaajalisem. Selle sisuks võivad olla järgmised aspektid: keskmisest oluliselt kõrgem (ainealane) võimekus, andekus, ajutine õpiraskus, koduõpe vanema soovil, kirjutamis- ja/või lugemisraskus, arvutamisraskus, käitumisprobleemid (mis häirivad enda või teiste õppimist), õppekeelest erinev kodune keel, välisriigist naasnud õpilane, uussisserändaja, õppimine välisriigis või mõni muu oluline aspekt.
Hariduse omandamine on oma põhiolemuselt protsess, mille parimaks läbiviimiseks on vajalik organismi igakülgne toimimine (füüsiline, psüühiline, sotsiaalne). Kui koolis toimetulek on mingitel põhjustel raskendatud või ilmnevad muud mured ja oleks vajalik vaadelda olukorda tervikuna, teavitatakse lapsevanemat ja avatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart. Kaardi abil saab koguda infot erinevatelt osapooltelt ning otsustada, millised meetmed võiksid olla tõhusaimad ning kas oleks mõistlik kaasata erinevaid spetsialiste. Kaartide eest vastutab HEV-koordineerija ja sissekandeid tehakse koos klassijuhatajaga. Kui info kogutud, valitakse koostöös õpilase ja vanemaga sobiv(ad) toetamisvorm(id), mis võiks(id) abiks olla
Haridusteel tuleb ikka ette olukordi, mille puhul on vajalik kellegi täiendav abi- kõike ei oska ja ei saagi alati ise lahendada. Tüüpiliselt piisab õpilasele toetavast perekonnast. Erinevatel põhjustel ja situatsioonides võib osutuda vajalikuks ka kooli poolt pakutav lisatugi. Esmast tuge pakuvad aineõpetajad ning klassijuhataja, kes puutuvad kõige enam õpilastega igapäevaselt kokku ning teevad tähelepanekuid selle osas, mida iga õpilane vajab ning kas parim võimalik areng on tagatud. Rapla Kesklinna Koolis töötavad ka üldist tuge pakkuvad spetsialistid - sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed ja HEV-koordineerija.
Millal võib õpilane ka üldist tuge vajada? Õppetöö mittesujumine pole ainus märk lisaabi vajamisest. Kollektiivselt pööratakse tähelepanu ka tervislikule seisundile, sotsiaalsetele suhetele, väsimuse olemasolule ja paljule muule. Kui selgub, et õpilase enesetunne või edasijõudmine õppetöös on oluliselt talle jõukohasest erinev, on vajalik osutada täiendavat abi. Täiendava abi liik valitakse vastavalt olukorra iseloomule. Tugimeetmete rakendamise (nt vestlus sotsiaalpedagoogiga, logopeediliste testide läbiviimine või tunnivaatluse teostamine psühholoogi poolt) nõusoleku annab lapsevanem.
Kooli kui asutuse põhieesmärk on hariduse omandamine ja seetõttu on hakatud kasutama mõistet haridusliku erivajadusega (HEV) õpilane, toonitades koolis pakutava toe eesmärgina eelkõige õppimise toetamist, lähtudes sealjuures individuaalsetest erisustest. Mis on hariduslik erivajadus ehk HEV? Hariduslik erivajadus võib tekkida peaaegu igal õpilasel haridustee vältel. HEV võib olla lühi- või pikaajalisem. Selle sisuks võivad olla järgmised aspektid: keskmisest oluliselt kõrgem (ainealane) võimekus, andekus, ajutine õpiraskus, koduõpe vanema soovil, kirjutamis- ja/või lugemisraskus, arvutamisraskus, käitumisprobleemid (mis häirivad enda või teiste õppimist), õppekeelest erinev kodune keel, välisriigist naasnud õpilane, uussisserändaja, õppimine välisriigis või mõni muu oluline aspekt.
Hariduse omandamine on oma põhiolemuselt protsess, mille parimaks läbiviimiseks on vajalik organismi igakülgne toimimine (füüsiline, psüühiline, sotsiaalne). Kui koolis toimetulek on mingitel põhjustel raskendatud või ilmnevad muud mured ja oleks vajalik vaadelda olukorda tervikuna, teavitatakse lapsevanemat ja avatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart. Kaardi abil saab koguda infot erinevatelt osapooltelt ning otsustada, millised meetmed võiksid olla tõhusaimad ning kas oleks mõistlik kaasata erinevaid spetsialiste. Kaartide eest vastutab HEV-koordineerija ja sissekandeid tehakse koos klassijuhatajaga. Kui info kogutud, valitakse koostöös õpilase ja vanemaga sobiv(ad) toetamisvorm(id), mis võiks(id) abiks olla
